„Ma ei hakka teda narrima,” vastas Jofron tõsiselt. „Ta on sind otsides rännanud väga pika maa ja kaotanud kõik peale elu. Tule, oh püha. Ta ootab väljas. Kas sa ei võiks temaga kas või pisut kõnelda?”
„Oh püha,” norsatas Narr põlglikult. „Sa oled liiga palju vanu käsikirju lugenud. Ja tema samamoodi. Ei, Jofron.” Siis ta ohkas ja leebus. „Ütle talle, et ma räägin temaga kahe päeva pärast. Aga mitte täna.”
„Väga hea.” Jofron ei kiitnud seda ilmselgelt heaks. „Aga temaga on kaasas veel keegi. Rändmuusik. Ma ei usu, et temast niisama lihtsalt lahti saab. Ma usun, et too otsib teda.”
„Ah, aga keegi ei tea, et ta on siin. Välja arvatud sina, mina ja ravitseja. Ta tahab, et ta jäetaks mõneks ajaks rahule, kuni ta paraneb.”
Liigutasin suud. Püüdsin öelda, et soovin Starlingit näha ja et tema minemasaatmine pole kindlasti minu soov.
„Ma tean seda. Ja ravitseja on endiselt Seedrimäel. Aga ta on terane, see laulik. Ta küsis lastelt uudiseid võõraste kohta. Ja lapsed, nagu tavaliselt, teavad kõike.”
„Ja räägivad kõigest,” vastas Narr pahuralt. Kuulsin, kuidas ta ärritunult veel ühe tööriista käest viskas. „Ma näen, et sel juhul ei jää mul muud üle.”
„Sa kohtud nendega?”
Naeruturtsatus Narrilt. „Muidugi mitte. Ma pean silmas, et ma valetan neile.”
Pärastlõunased längus valguskiired mu suletud silmadel. Ärkasin vaidlevate häälte peale.
„Ma tahan teda ainult näha.” Naise hääl, ärritunud. „Ma tean, et ta on siin.”
„Ah, küllap ma pean siis tunnistama, et sul on õigus. Aga ta magab.” Narr, oma hulluksajava rahuga.
„Ma tahan teda sellegipoolest näha.” Starling, rõhutatult.
Narr ohkas sügavalt. „Ma võiksin lasta sul teda näha. Aga siis tahaksid sa teda puudutada. Ja kui sa teda puudutad, tahad sa oodata, kuni ta ärkab. Ja kui ta ärkab, tahad sa temaga rääkida. See ei lõpeks iial. Ja mul on täna palju tegemist. Lelumeistri aeg ei kuulu talle endale.”
„Sa ei ole lelumeister. Ma tean, kes sa oled. Ja ma tean, kes on tema päriselt.” Avatud uksest voolas sisse külma. See roomas mu tekkide alla, kiskus ihu kangeks ja nokkis valu tuikama. Ma tahtsin, et nad ukse kinni paneksid.
„Oojaa, sina ja Kettle teate meie suurt saladust. Mina olen Valge Prohvet ja tema on karjane Tom. Aga ma olen täna hõivatud homme valmivate nukkude ettekuulutamisega ja tema magab. Loeb oma unenägudes lambaid.”