Herra põrutab vasta: “Kas sa ei tea, et kui ma maad ja metsad ostsin, ju mina siis ka jõed ja järved ostsin.”
Teine päev poiss jälle kraavi lõikamas. Uss juhtunud poissi nõelama.
Poiss läinud herra juurde.
Herra küsib: “Mis sa tahad?”
Hiidlane vasta: “Herra uss nõelas mind! Palun, et herra mu jala välja maksaks!”
Herra käratsema: “Kudas see minu uss oli!”
Hiidlane vasta: “Kui herra maad ja metsad, jõed ja järved ostis, ju ta siis ka ussid ostis!”
A. Kivi Hõbedalt.
Hiidlase mustal hobusel olnud valge vars.
Herra küsinud Hiidlaselt: “Kuule, kas see on sinu vars?”
Hiidlane kohe vasta: “Ei, auulik herra! Ei see ole minu vars, see on selle musta hobuse vars!”
9. Nii vana, aga ilma habemeta
J. Kurgan Kurnalt.
Hiidlane tahtnud 60 aastast vana tüdrukut enesele naeseks võtta.
Teised keelnud. Ütelnud, et liig vana.
Hiidlane vasta: “Tolad ikka te olete. Kes võib seda papsi isandat või tema kirju uskuda. Nii vana üteldakse olevat, aga alles ilma habemeta. Mina olen alles 25 aastane ja mull on suurem habe kui temal. Ma arvan ,et ta kapsa lõikuse aegu saab alles 18 aastat vanaks!”
A. Kivi Hõbedalt.
Herra käskinud Hiidlase mune keeta. Hiidlane pannud suure paja mune täis, keetnud tunni aega. Katsub siis: ei munad veel pehmed ühtigi.
Keedab teise tunni veel. Katsub jälle: seesama lugu.
Tõstab ometi munad lauale ja ütleb: “Keetsin küll kaks tundi, aga pehmeks ei lähe. Katsuge, kas sünnivad süüa, või pean uuesti patta panema ja veel keetma!”
11. Ei ole kiikert tarvis
J. Sirdnak Narvast.
Hiidlase poeg kasvanud hirmus pikaks meheks.
Seltsimehed isale ütlema: “Siim ae, miks sa oma poisi nii kõrgeks lased kasvada?”
Siim vasta: “Ega tall siis maailmas kiikert tarvis ole!”
A. Kivi Hõbedalt.
Hiidlased näinud suurel maal jõulupuu. Meestel kohe nõuu peetud enestele ka jõulupuud teha. Toonud metsast kohe suure välja.
Hiidlased mäletanud, et suure maa jõulupuul tuled küljes põlenud ja asjad okste otsas rippunud.
Hiidlased pannud pierud jõulupuu otsa põlema ja riputanud silgud prännikudeks külge rippuma.
Ise kiitnud: “Ega me suure maa meestele järele ei anna!”
J. P. Sõggel Paistu Kaarlist.
Hiidlane läinud sügisel suurelt maalt koju. Kiitnud teistele: “Oh neid suure maa mehi! On seal aga tarku, et mõtelda annab just. Ma nägin ühe niisuguse mehe, kellel kümme keelt suus oli!”